III teema: CMS

Kolmanda blogipostituse ülesande kirjelduse võib leida siit.

Ülesanne on järgmine. Lähtudes sellest millist veebisaiti soovid üles ehitada (nt korporatiivne koduleht või e-pood), vali vähemalt kaks sisuhaldussüsteemi ja võrdle neid, millise võtaksid veebisaidi loomisel kasutusse või millistele saitidele sobiks see CMS paremini! Julgelt otsi allikaid juurde, millele oma arvamust toetad.

Esimeses postituses sai mainitud, et sooviksin võimalusel endale kunagi tulevikus veebilehe saada. Veebilehe eesmärgiks oleks peamiselt olla justkui online portfoolio, kus võiksin hoiustada oma erinevaid projekte: front-end disainid, fotod, joonistused, videod ja muu digitaalne, millega tegelemine võiks mulle huvi pakkuda. Sellest tulenevalt on valikuks, kas kirjutada ise koodi täiesti nullist või võtta mingisugune CMS (Content Management System) aluseks ning sealt edasi minna. Antud veebisaidi tegemiseks on olemas erinevaid lahendusi, näiteks Kirby, Koken, Wix, Squarespace jne, kuid hetkel kolm kõige tuntumat ja tõenäoliselt eelistatumat sisuhaldustarkvara on WordPress, Joomla ja Drupal.

Kõigile kolmele viimati mainitud sisuhaldustarkvarale on omased järgmised tunnused:

• tasuta
• avatud lähtekoodiga (open-source)
• baseerub PHP ja MySQL’i peal

(Mikoluk, 2013)

Miks valida WordPress?

• kõige kasutajasõbralikum
• suurim arv lisavidinaid: template’d, theme’d, plugin’ad
• kõige populaarsem siiani, selle alla kuulub ka kõige suuremahulisem dokumentatsioon ning erinevate veebilehtede arv, mis on selle baasil juba valmis tehtud
• otsingumootorite sõbralik CMS

(Mening, kuupäev puudub)

Miks mitte?

• turvariskid, pidevad katsed hack‘ida, kuna selle baasil on tehtud miljoneid veebilehti
• kuigi on antud suur arv erinevaid valmis disainilahendusi, puuduvad WordPressil endal head võimalused väiksemate asjade muutmiseks
• ei pruugi hakkama saada pidevate suurte postituste arvudega

(Mikoluk, 2013)

Miks võtta Joomla?

• suhteliselt kasutajasõbralik
• parem suurema hulga sisu jaoks (artiklid, postitused jms)
• suur arv erinevaid lisasid

Miks loobuda?

• peab õppima kasutamist lisaks
• ei ole otsingumootorite sõber (tehtav, kuid läbi erinevate lahenduste)

(Mikoluk, 2013)

Aga Drupal?

• kõige paindlikum, kannatab välja kõik alates blogipostitustest kuni suuremahuliste keerukate projektideni
• kõige stabiilsem, siia alla kuulub ka turvalisus
• otsingumootori sõbralik
• sobib inimestele, kes soovivad lisaks programmeerida

(Etzkorn, kuupäev puudub)

Miks valida muu?

• peab õppima väga palju lisaks
• erinevad lisad (plugins) maksavad raha
• halvad disainilahendused, tuleb vaeva näha, et saada endale sobiv tulemus

(Mikoluk, 2013)

TL;DR :

WordPress – kasutajasõbralik, lihtne alustada

Drupal – keeruline õppida kasutama, kuid saab kõige paremini hakkama tehnilise poolega

Joomla – WordPressi ja Drupali vahepealne lahendus (nii-öelda kuldne kesktee)

Üldjoontes jääb minu valik, kas WordPressi või Joomla peale, just eelkõige selle tõttu, et nendega on lihtsam alustada ning minu plaanitav veebileht oma ülesehituselt ei nõua väga palju ressursse, et Drupali kasutamine oleks selle õppimiseks kuluvat aega väärt.

Parema ülevaate andmiseks lisasin allapoole kaks illustreerivat pilti, sest nagu ütleb vanasõnagi, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, selleks on siin üle kahe tuhande sõna. 🙂

Etzkorn, C. (kuupäev puudub). Choosing the Best CMS [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://coryetzkorn.com/blog/choosing-the-best-cms/

Mikoluk, K. (2013, 18. juuli). Drupal vs Joomla vs WordPress: CMS Showdown [infographic] [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://blog.udemy.com/drupal-vs-joomla-vs-wordpress/

Mening, R. (kuupäev puudub). WordPress vs Joomla vs Drupal +CMS Comparison Chart. Which One is The Best? [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

II teema: veebisaidi nõuded, dokumenteerimine

Teise blogipostituse ülesande kirjelduse võib leida siit.

Mõtle läbi mida sul on vaja teada oma kliendilt, enne kui hakkad talle veebisaiti looma / saaksid teha hinnapakkumise / arvestada keerukuse ja hinnaga. Võib teha tunnitöö põhjal, kuid kindlasti uuri veel juurde ja kirjelda, mis muutsid võrreldes tunnitööga.

Tunnis sai tiimitööna kokku pandud kliendile esitatavad küsimused, mis võiksid aidata projekti planeerimises ning selle elluviimises.

1. Mis oleks lehe peamine eesmärk?
2. Milline oleks lehe funktsionaalsus? Kas on olemas juba ka mingi eksisteeriv lahendus?
3. Mis ajavahemikuks lehte vaja oleks?
4. Mis eelarve oleks?
5. Kes oleks lehe sihtgrupp?
6. Kas on olemas ka mingi kindel brändiraamat? Kas on olemas mingeid veebilehti millest eeskuju võtta?
7. Kes on lähimad konkurendid? Mis on teie eelised konkurentide ees?
8. Millised ootused on dokumentatsioonile ja edasisele suhtlusele?

Üldjoontes tundub antud küsimustik piisavalt põhjalik, et saada korralik ülevaade tegeldava projektiga, kuid enda kogemusest võin öelda, et isiklikult sooviksin kindlasti natuke rohkem informatsiooni. Toon allpool välja täiustatud küsimustiku ning lisaks annan osade punktide juures selgitused, millega loodetavasti saab kõik vajaliku informatsiooni, et teha projekti võimalikult efektiivselt.

• Mis on teie firma valdkond ja veebisaidi peamine eesmärk?

Täiustasin eelnevalt küsimust eelkõige selle tõttu, kuna tundmatu valdkonna projekti võtmisel tuleb samuti ennast harida antud valdkonnast mingil määral, see aga lisab ajakulu ning esialgu lihtsad ülesanded võivad muutuda valdkonna spetsiifika pärast oluliselt keerulisemaks. Harimine antud valdkonna osas aitab aga kindlasti kaasa, kui tuleb suhelda kliendiga ja üritada mõista tema plaane (Board, 2013).

• Milline oleks lehe funktsionaalsus? Kas on olemas juba mingi eksisteeriv lahendus?

Antud küsimuse juures küsiksin lisaks ka töövahendite osas – kas tuleb kasutada ja kuidas toimivad ettenähtud lahendused, näiteks kui tegemist on mingi mooduli arendamisega esialgsele leheküljele juurde (Board, 2013). Kui on aga antud vabad käed: rohkem valikuvõimalusi, saab kasutada endale sobivamaid keskkondi, ei nõua nii palju lisaks õppimist.

• Mis ajavahemikuks oleks lehte vaja?
• Mis eelarve oleks?

Kaks viimati mainitud küsimust annavad väikese eelvaate, kuidas projekti üldine planeerimine võiks aset leida: kas on mingid kindlad kuupäevad, mis ajaks peab mingi osa valmis olema või sobib lihtsalt lõplik kuupäev, kus antakse valmis projekt üle? Peamine mõttekoht siin on funktsionaalsuse (tehtava töö) suhe ajaga – kas jõutakse nõutud ülesandega õigeks ajaks valmis või peab muutma projekti funktsionaalsust, tööks ettenähtud aega või isegi eelarvet (Heaton, 2016).

• Kes oleks lehe sihtgrupp? Kas on võimalik saada kliendi, kuid ka kasutajasgruppide tagasisidet jooksvalt?

Siin tooksin sisse natuke funktsionaalsuse ja disaini osakaalu, olenevalt sihtgrupist mängib tähtsat rolli ka arendusplatvorm ja veebisaidi üldine ülesehitus. Hästi tähtis on saada lisaks kiiret ja konstruktiivset tagasisidet, mille mõju võib projekti üldse suunata teisele ning üldjoontes ka paremale teele (Heaton, 2016).

• Kas on olemas ka mingi kindel brändiraamat? Kas on olemas mingeid veebilehti, millest eeskuju võtta?

Erinevad joonised, pildid ja muud abivahendid aitavad kindlasti anda parema ettekujutuse oodatavast tulemusest (McDowell, 2012).

• Kes on lähimad konkurendid? Mis on teie eelised/puudused konkurentide ees?

Antud punktiga sooviksin saada selgust eelkõige funktsionaalsuse ja disaini osas. Mis meeldib või ei meeldi enda ja konkurentide veebilehtede juures? Kuidas saab antud asju parandada või endale kasulikumaks muuta (McDowell, 2012)?

• Millised ootused on dokumentatsioonile ja edasisele suhtlusele?

Eelkõige on mõeldud antud punkti juures just töövahendeid ja -protsessi kulgu. Korralikult tehtud dokumentatsioon säästab väga palju peavalu projekti hilisemates faasides, olgu see siis läbirääkimistel või vaidluste lahendamistel (Board, 2013).

Kirjutasin juurde lisaks eelnevalt täiendatud punktidele veel kaks, mis minu arvates võiksid anda parema ülevaate projektist.

• Kas klient vastutab ise sisu lisamise ja haldamise eest või on antud ülesanne ka arendaja kohustuste hulgas?
• Kas on vaja pakkuda erinevaid tugiteenuseid pärast arendustöö lõppu?

Mõlemad viimati mainitud punktid on hästi olulised kui üritatakse teha pikaajalisi plaane.

Lisaks kirjatöös mainitud punktidele saab alati küsida juurde täiendavaid või suunavaid küsimusi.

Board, B. (2013, 15. november). The 10 Questions You MUST Ask Your Client Before Designing Their Website [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.web123partners.com.au/blog/the-10-questions-you-must-ask-your-client-before-designing-their-website.aspx

Heaton, S. (2016, 21. aprill). 5 Questions You Should Ask Your Clients Before Every Web Design Project [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://www.shopify.com/partners/blog/103697222-5-questions-you-should-ask-your-clients-before-every-web-design-project

McDowell, W. (2012, 29. aprill). Ten Questions Your Web Designer Should Be Asking You [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://smallbiztrends.com/2012/04/questions-web-designer-should-ask-you.html

 

I teema: sissejuhatus veebiarendusse, domeeninimed

Esimese blogipostituse ülesande kirjelduse võib leida siit.

Kui Sinu nimega või perenimega domeen on vaba, kas oleks mõtet registreerida ja milline oleks domeeni omamise kulu järgmistel aastatel? Kas kasutaksid täpitähti, kui need on nimes olemas? Millise maatunnusega domeeni registreeriksid? Mida saaksid teha kui see kuulub juba kellelegile?

Oma isikliku veebilehe omamine koos meeldiva domeeniga on mul kuskil mälus juba päris mitmeid aastaid olnud, kuid kunagi ei ole jõudnud selle omamiseni, olgu siis takistuseks huvi kadumine või lihtsalt teadmatus ja laiskus. Interneti kasutamisel ei ole ma väga suur pärisnime kasutamise pooldaja, see kehtib ka erinevate domeeninimede valikul – kui sooviksin saada endale sobivat domeeni, siis pigem võtaksin selle enda mingi hüüdnime alla, eelkõige põhjusel, et olen sellega Internetis rohkem ära harjunud ning see on enamikul juhtudel 2-3 korda lühem ka kui minu pärisnimi. Kui ma tean, et mul on tulevikus seda väga vaja ning võimalus on olemas, siis võtaksin kindlasti ära. Täpitähtede osas on minul aga üks kindel vastus – “ei,” toon allpool välja ka põhjused:

1. Minu pärisnimi ei sisalda ühtegi täpitähte (kui ma peaksin tahtma sellenimelise domeeni osta või rentida)
2. Ükski hüüdnimi, mida kasutan, ei sisalda täpitähti
3. Ilma täpitähtedeta on antud veebilehte lihtsam leida ja külastada, selle põhjustajaks võib peamiselt lugeda meile tuntud Interneti inglisekeelset keskkonda. Eestis tõenäoliselt täpitähed probleeme ei valmistaks, kuid kasutajad mujalt võivad paari sümboli tõttu veebilehest mööda vaadata

Viimase punktiga on tugevalt seoses ka domeeni maatunnuse valimine. Siin mängib eelkõige rõhku just veebilehe vald- ja kasutajaskond, kellele antud veebileht on suunatud. Kui ma tean, et mul on tulevikus seda veebilehte väga vaja, siis võtaksin kindlasti “.com” lõpuga, kuid hetkel ei oska ma seda oletada, seega valikusse jäävad ka “.ee” ning “.eu” maatunnused. Selle kirjatüki kirjutamise ajal olid nimetatud kolme maatunnuse hinnad alates:

1. .com – 0.99$ registreerimine ja uuendamine pärast esimest aastat 14.99$
2. .eu – 2.51$ registreerimine ja uuendamine pärast esimest aastat 6.17$
3. .ee – 14.50$ registreerimine ja uuendamine pärast esimest aastat 14.50$

Kuuluvuse osas leidsin mina peamiselt kolm abinõud, mis võiksid aidata lahendada probleemi endale sobiva domeeninime saamises:

1. Ürita läbi rääkida praeguse omanikuga, et äkki on võimalik ära osta või jõuda kokkuleppele
2. Jälgi, millal aeguvad nende õigused antud domeenile
3. Ürita välja mõelda teistsugune domeeninimi (näiteks shoerepairLA.com asemel hoopis LAshoerepair.com)

Lebo, M. (2017, 3. mai). 7 Best Practices for Buying A Good Domain Name [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://www.dreamhost.com/blog/best-practices-for-buying-a-domain/

Glenn, W. (2014, 25. märts). What Do I Do When Someone Has a Domain Name I Want? [ajaveebipostitus] Loetud aadressil http://lifehacker.com/what-do-i-do-when-someone-has-a-domain-name-i-want-1550716320

Banner, M. (2017, 12. jaanuar). How to Decide Which Domain Extension is Right For you [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://www.hover.com/blog/how-to-choose-right-domain-extension/

TLD List [arvuti tarkvara]. (kuupäev puudub). Võimalik leida aadressil https://tld-list.com